Kuidas võita suhte katastroofi

Sisu

• Kaks katastroofivormi
• Kuidas erineb katastroofimine tegelikust ohust
• 1. Esitage väljakutse „mis oleks, kui“ mõtetele
• 2. Mängige välja „mis siis, kui“ mõtted
• 3. Küsige endalt, kuidas te stressi ja ebamugavaid olukordi käsitlesite
• 4. Ole kannatlik
• 5. Hankige tuge

Kas teie või teie partner löövad kunagi asjad õhku, ebaproportsionaalselt? Või on teil ebaratsionaalseid või liialdatud mõtteid iga pisiasja kohta, mis teie elus juhtub?

Kaks katastroofivormi

Katastroofia võib esineda mitmel kujul, kuid siin on kaks lihtsat näidet. Esiteks võib see toimuda ebaratsionaalse mõtte kujul ja uskuda, et midagi on palju hullem, kui see tegelikult on. Teiseks võib see olla hetkeolukorra õhkimine või katastroofimine tulevasest olukorrast, mida pole isegi juhtunud.

Kuidas erineb katastroofimine tegelikust ohust

Siin on mõned asjad, mida peame teadma.

Meie aju ei tea alati erinevust katastroofimise (ohu ettekujutamine) ja tegeliku reaalse ohu vahel.

Lõpuks juhtub see, et alustame lihtsa irratsionaalse mõttega ja see mõte saadab meie aju ülepingerežiimi. Seejärel lisame sellele irratsionaalsele mõttele emotsiooni, näiteks; hirm või oht. Nüüd ei kao see mõte kindlasti kuhugi. Sellest mõttest saab nüüd "mis siis, kui olukord". Siin, mis siis, kui hakkame mängima igasuguste katastroofiliste stsenaariumidega. Põhimõtteliselt on meie aju nüüd kaaperdatud ja me oleme paanikarežiimis ning meil pole muud valikut, kui seda olukorda katastroofida.

Siin on näide: käisin täna oma arsti vastuvõtul. See läks hästi, kuid arst soovib, et teeksin vereanalüüsi. Oota, nüüd olen närvis! Miks ta tahab, et ma veretööd teeksin? Mis siis, kui ta arvab, et mul on mingi kohutav haigus? Mis siis, kui ta arvab, et ma suren? OMG! Mis siis, kui ma suren?

Kui see kõlab nagu teie või teie partner, siis siin on mõned sammud, mis aitavad KATASTROFISEERIMIST LÕPETADA -

1. Esitage väljakutse „mis oleks, kui“ mõtetele

Küsige endalt, kas see mõte teenib mulle eesmärki? Kas see mõte on tervislik? Kas on tõendeid selle kohta, et need mõtted on tõesed? Kui vastus on eitav, ärge mõelge sellele hetkele oma ajast. Asendage see mõte, hajutage tähelepanu või korrake lihtsalt seda mõtet, mis pole tõsi. Mõnikord peame need irratsionaalsed mõtted vaidlustama ja viima end tagasi olevikku, kus oleme oma mõtete võimuses.

2. Mängige välja „mis siis, kui“ mõtted

Mängige seda irratsionaalset ja katastroofilist sündmust. Lähen siis vereanalüüsi tegema ja midagi pole korras. Mis siis saab? Kas mul on kõik korras? Kas arstil on soovitusi asjade parandamiseks? Mõnikord unustame need stsenaariumid lõpuni välja mängida. Tõenäoliselt juhtub lõpuks see, et meil on kõik korras ja lahendus leitakse. Võib -olla ilmneb teie veretöös midagi, on hea võimalus, et vitamiinid või toidulisandid aitavad. Kipume unustama stsenaariumi lõpuni välja mängima ja meelde tuletama, et meil on kõik korras.

3. Küsige endalt, kuidas te stressi ja ebamugavaid olukordi käsitlesite

Suure tõenäosusega olete oma elus toime tulnud paljude stressirohke ja ebamugavate olukordadega. Kuidas sul siis läks? Tuleme tagasi ja tuletame endale meelde, et saame rasketel aegadel hakkama ning võtame toona kasutusele ressursid ja tööriistad ning kasutame neid nüüd uuesti.

4. Ole kannatlik

Katastroofimine on mõtteviis. Meie mõtlemise muutmiseks kulub aega. Suurim asi, mida saate enda heaks teha, on olla teadlik oma mõtetest ja olla endaga kannatlik. Need asjad võtavad aega. Teadlikkuse ja harjutamisega võivad asjad muutuda.

5. Hankige tuge

Mõnikord saab katastroofimine meist parima. See võib tekitada meie elus ja suhetes ärevust ja düsfunktsioone. Võib -olla on aeg otsida professionaalset abi ja ressursse, mis aitavad teil mõtteid ja tundeid lahendada.